Esimene tööpäev

Minu töökoht Verhoiluliike MVartiainen. Esimesel pildil reklaam uksel ja teisel kontorihoone.
Omaniku nimi on Mauri ja kontori seina peal on tal igasugu uhkeid auhindu. Tundub olevat tunnustatud tegija.

Kahjuks kontorihoones töötab ainult omanik ja minu töökoht töökojas, mis asub vanas lihakombinaadi ruumides. Töökojas töötab veel üks meister, kes on väga tagasihoidliku jutuga, no ei räägi peaaegu üldse. Olmetingimused on suhteliselt kesised, kuid saab hakkama. Nende rullide taha sain omale ise riietusruumi kohandada. Tõstsin lihtsalt rullid eest ära ja oligi riietusruum.

Tualett on ka ikka olemas, kuigi sinna jõudmiseks tuleb vaeva näha. Tee peal on eksitavad sildid.

Samas lihakombinaadis tegutseb ka käsitööõlle pruulikoda ja seda on lõhnast tunda.

Sain oma esimese tööülesande - vana kiiktool. See on Mauri enda oma, no ega ikka mulle ilmselt kliendi kaupa kohe teha ei anta. Pidi olema arvatavasti 50ndatest  ja käsitöö.

Alustasin katte eemaldamisega. Mina muidugi kogu aeg pildistan ja kirjutan. Muidu siin nii kombeks ei ole.

Seljatoel ka originaalkangas näha.

Palju pappi oli kasutatud. Tooli esinurkades vana tubakakarp, aastaarvu kahjuks ei leidnud.

Vahepeal hakkasin jalgu ja käetugesid kaapima. Ikka kaapelehega. Värvikihte on 3 ja nende all peits.

Kaapelehte teritatakse sellise teritajaga. See on Mauri enda väljamõeldud. Mulle joonistas punase noole peale, et kogemata vales suunas ei teritaks. Sirget kaapelehte oli täitsa ok teritada, aga homme võtan enda oma kaasa, see on igatpidi kaarjas. EPP anna palun nõu, kuidas ma seda kumarat sellega teritan?

 Kui käed kaapimisest ära väsisid, siis jälle vanu polstrikihte eemaldama.

Kella poole neljaks jõudsin nii kaugele. Siin kord selline: Kaheksa algab töö ja kell neli uksed lukku. Enne seda peab jõudma töökoha korda teha ja riided vahetada, muidu võib juhtuda, et tuleb öö vanas vorstitehases õllelõhnade keskel veeta.

 Homme ülevaade Erika töökohalt.